Skulptuur on ruum

Skulptor Anu Põdra algatatud kujurite näitus keskendub skulptuuri kui kunstivormi ja selle eksponeerimisruumi suhetele.
Pigem kammerliku formaadiga Hobusepea galerii muutub materjaliks kunstnike käes, omaette väljakutseks saab kitsas ruum, millest näitusel eksponeeritavad teosed lähtuvad. Skulptuur muudab oma strateegiat kardinaalselt ning võtab omaks ruumilised piirangud, toitub enesele vajaliku ruumi vaegusest.
Näitus pakkus võimalust kogeda galerii liigendatud pinnal seitset ruumiinterpretatsiooni. Minimalist Fred Sandbacki järgi on seinte, põranda ja lae koordinaatidega defineeritud ruum kunstniku mõtlemise ja tegutsemise lähtekohaks. Iga ruumikontseptsiooni tarvis luuakse galeriisse eraldiseisev makrosuuruses valge kuup, lähtekriteeriumiks saab tugineda oma töös skulptuuri või installatsiooni asukohapiirangule või ruumipuudusele, kasutades positsioonimuutust kui ainsat kindlaks määratud kontseptsiooni ressurssi.
Kunstnikud olid kutsutud järgima ettenähtud ruumi grammatikat, kirjutama ruumi individuaalseid tekste ja artikulatsioone. Autonoomsed ruumirakud on paigad, mille reegleid ei dikteeri arhitektuur ega loodusseadused, vaid kunstnik, kes nendega manipuleerib. Kas neid ruume saab täitma millegi kohalolemine või millegi puudumine? Kas siin kohtuvad kaasaegse maailma vastandelemendid, urbanistlik, konstrueeritud, looduslik, asustatud, inimtühi? Kas ruum sunnib objekti oma kohale või on ümbrus vajalik üksnes objekti eksistentsiks? Kas dimensioone viivad omavahel uude suhtesse jooned või annavad mahud skulptuurile silueti? Kas ruumis on skulptuur või on skulptuur ruum?
Näitus oli pühendatud Anu Põdra mälestusele.
Näitusel osalesid Aime Kuulbush, Johannes Säre & Kristiina Hansen, Aili Vahtrapuu, Jüri Ojaver, Eike Eplik, Vergo Vernik, Mare Mikoff, Tiiu Kirsipuu, Armands Zelchs & Daria Melnikova (Läti), Lucas Volpe (Prantsusmaa).
Kuraatorid Kirke Kangro ja Neeme Külm. Näituse kujundas Valge Kuup.

Skulptuur on ruum