Uudised

Cover for Eesti Kujurite Ühendus
473
Eesti Kujurite Ühendus

Eesti Kujurite Ühendus

MTÜ Eesti Kujurite Ühendus on professionaalseid skulptuuriga tegelevaid kunstnikke ühendav vabatahtlik organisatsioon. www.kujurid.ee

Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
1 päev tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

Palju õnne, Jüri Ojaver 70! ... Kuva rohkemKuva vähem

Palju õnne, Jüri Ojaver 70!
1 nädal tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

Laupäeval, 25.jaanuaril, 2025, toimus Non Grata NYC performance Garibaldi väljakul. Washington Square Park, Manhattan, New York. ... Kuva rohkemKuva vähem

Laupäeval, 25.jaanuaril, 2025,  toimus Non Grata NYC performance Garibaldi väljakul. Washington Square Park, Manhattan, New York.
3 nädalat tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

Olete oodatud avamisele juba homme kell 18! ... Kuva rohkemKuva vähem

Olete oodatud avamisele juba homme kell 18!
3 nädalat tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

... Kuva rohkemKuva vähem

4 nädalat tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

Tegemist pole sedapuhku küll skulptuurinäitusega aga kuna skulptor on joonistanud, siis jagame ikka. Kuni 6. veebruarini on Nõmme Kultuurikeskuses avatud Eneken Maripuu raamatuillustratsioonide näitus "Tosin tervendavat taime". Olete väga oodatud näitusele! ... Kuva rohkemKuva vähem

Tegemist pole sedapuhku küll skulptuurinäitusega aga kuna skulptor on joonistanud, siis jagame ikka. Kuni 6. veebruarini on Nõmme Kultuurikeskuses avatud Eneken Maripuu raamatuillustratsioonide näitus Tosin tervendavat taime. Olete väga oodatud näitusele!

Jõulude eel on Kujurite Ühendusel komme käia lahkunud kolleegide haududel küünlaid süütamas. Aitäh Mari-Liis, Gea ja Vergo seda meie kõigi nimel tegemast! ... Kuva rohkemKuva vähem

Jõulude eel on Kujurite Ühendusel komme käia lahkunud kolleegide haududel küünlaid süütamas. Aitäh Mari-Liis, Gea ja Vergo seda meie kõigi nimel tegemast!Image attachmentImage attachment+Image attachment
2 kuud tagasi
Eesti Kujurite Ühendus

Olgu õnne,

olgu tervist,kodusoojust,edu loometöös,olgu sõpru,olgu rõõme koguuue aasta sees. ... Kuva rohkemKuva vähem

Olgu õnne,

olgu tervist,

kodusoojust,

edu loometöös,

olgu sõpru,

olgu rõõme kogu

uue aasta sees.

Aili Vahtrapuu ärasaatmine toimub reedel, 20. detsembril kell 14.30

Tallinna Krematooriumis Pärnamäel. ... Kuva rohkemKuva vähem

In memoriam Aili Vahtrapuu

26. I 1950–11. XII 2024 Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu.Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad ka läbi aastate kestnud õpingud, magistritöö kaitsmine Pariisi VIII Ülikoolis 1990. aastal ja doktoritöö „Vee kujundi häälte revitaliseerimine linnaruumis“ kaitsmine Pariisi I Panthéon Sorbonné Ülikoolis aastal 2002.Pariisi on Vahtrapuu pöördunud hiljemgi: kunstikeskuses Cité Internationale des Arts korraldatud Eesti, Läti ja Leedu nüüdiskunsti näitust kureerides pani ta näitusele üsna vabameelse pealkirja „De trop de réalité“ („Aitab reaalsusest“). Ka teisel Eesti nüüdiskunsti tutvustaval näitusel „Vabadus“ („Liberté“) Pariisi Château d’Asnières’s paelus külastajaid Aili Vahtrapuu ning kaasautorite Louis Dandreli ja Vivian Jõemetsa heliinstallatsioon „Hägustades poliitika ja poeesia piire“. Baltimaade graafikanäitusel Londonis, 2006. aasta sügisel, oli Vahtrapuu üks Eesti kaasaegse graafika esindajaist.Igavene side Pariisiga kajastus ka Aili Vahtrapuu isiknäitusel „Pariisi paabel“ Hobusepea galeriis 2012. aasta suvel, kus „Pariis ongi / …/ näituse keskne tegelane. Kunstnik paistab käsitlevat linna ühtse hingava ja elava organismina. / …/ ent „Aili Vahtrapuule kui skulptorile ei imponeeri eelkõige mitte klassikalised, tahked ja rasked skulptuurimaterjalid, vaid talle on hingelähedasemad heli- ja valguselemendid, mis jäävad teadlikus tajumises alati tahaplaanile“. Ja nii oligi ka väljaspool selle konkreetse näituse galeriiseinu: ta püüdis jäädvustada seda, mis tavalisest tajuvaldkonnast väljapoole kipub jääma, kartmata mõistmatust ja segadusi, mis kunagi, nagu ta uskus, viivad paratamatult arenguni.Aili Vahtrapuu lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1980. aastal cum laude skulptor-pedagoogi haridusega. Ta on loonud skulptorina kõrgelt hinnatud linnaskulptuure, nagu installatiivne arhitektoon „Kajakad“ Lasnamäe tervisekeskuse ees (arhitekt Mari Kurismaa), istuvad poisifiguurid Tõnismäe Hambapolikliiniku fassaadil (1998) ning 2005. aastal Eduard Tubina monumendi Tartusse „Vanemuise“ teatrihoone esisele alale (arhitekt Veronika Valk). Viimane kogus tähelepanu õnnestunud heli- ja valgusinstallatsiooniga ning autor pälvis „diskreetse ning täpse tunnetusega“ lahendatud monumendi eest 2006. aastal Kristjan Raua kunstipreemia. Ka 2006. aastal püstitatud Viljandi mälestusväärse linnapea August Maramaa kahefiguurilist (linnapea jalutab koeraga) skulptuuri ilmestab valgusinstallatsioon. Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi aulas 2010. aastal avatud Jaan Tõnissoni portreebüst on lahendatud interjööri sobiva klassikalise skulptuurina. Vahtrapuu vabaloomingust on jõudnud Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogusse mitu värvikat 1990. aastate popkunsti laines loodud skulptuuri, nagu ilmselt Jerome David Salingeri loomingust inspireeritud „Banaanikala“, „Baleriini portree“, „Südametunnistus“ jt.Kirg graafikatehnikate võimaluste vastu kujunes Aili Vahtrapuu loomingus valdavaks just 1990. aastail. Ajal, mil mitmed graafikud valmistasid ise paberit, keetis Vahtrapuu paberit koos skulptuurides kasutatava puiduga. Tema pruunikad kortsutatud ja rebitud paberid meenutavad midagi habrast ja orgaanilist õhukeseks pargitud nahka või vana papüürust. Ta kasutas sügavtrüki tehnikat ning ka vee ja rooste jälgi paberil, mis moodustasid koos tundeküllaseid pindu. Artiklis „Temps d’arrêt – Aili Vahtrapuu“ on Liina Siib kirjeldanud ja analüüsinud kongeniaalse loojana Vahtrapuu ülimalt innovaatilist näitust Draakoni galeriis (näitus jäi nimeta) 1996. aasta talvel, kus kohtusid Vahtrapuu graafilised katsetused, maal ja skulptuur. Just tema graafilisi eksperimentaalseid teoseid on Eesti muuseumidesse jõudnud kõige arvukamalt.Aili Vahtrapuu alustas näitusetegevust 1993. aastal märgilise väljapanekuga „10 skulptorit“ Tallinna Kunstihoones. Ta on osa võtnud paljudest suurtest ühisnäitustest nii kodu- kui välismaal ning korraldanud alates 1996. aastast isiknäitusi, esimese neist Roomas ja viimase 2020. aastal Vaskjala loomekeskuses. Tema panust siinse loome arengusse on hinnatud 2018. aastal stipendiumiga „Ela ja sära“.Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele! Eesti Kunstnike LiitEesti Kujurite ÜhendusEesti KunstimuuseumEesti KunstiakadeemiaEesti Kultuuriministeerium ... Kuva rohkemKuva vähem

In memoriam Aili Vahtrapuu

26. I 1950–11. XII 2024

 

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu.

Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad ka läbi aastate kestnud õpingud, magistritöö kaitsmine Pariisi VIII Ülikoolis 1990. aastal ja doktoritöö „Vee kujundi häälte revitaliseerimine linnaruumis“ kaitsmine Pariisi I Panthéon Sorbonné Ülikoolis aastal 2002.

Pariisi on Vahtrapuu pöördunud hiljemgi: kunstikeskuses Cité Internationale des Arts korraldatud Eesti, Läti ja Leedu nüüdiskunsti näitust kureerides pani ta näitusele üsna vabameelse pealkirja „De trop de réalité“ („Aitab reaalsusest“). Ka teisel Eesti nüüdiskunsti tutvustaval näitusel „Vabadus“ („Liberté“) Pariisi Château d’Asnières’s paelus külastajaid Aili Vahtrapuu ning kaasautorite Louis Dandreli ja Vivian Jõemetsa heliinstallatsioon „Hägustades poliitika ja poeesia piire“. Baltimaade graafikanäitusel Londonis, 2006. aasta sügisel, oli Vahtrapuu üks Eesti kaasaegse graafika esindajaist.

Igavene side Pariisiga kajastus ka Aili Vahtrapuu isiknäitusel „Pariisi paabel“ Hobusepea galeriis 2012. aasta suvel, kus „Pariis ongi / …/ näituse keskne tegelane. Kunstnik paistab käsitlevat linna ühtse hingava ja elava organismina. / …/ ent „Aili Vahtrapuule kui skulptorile ei imponeeri eelkõige mitte klassikalised, tahked ja rasked skulptuurimaterjalid, vaid talle on hingelähedasemad heli- ja valguselemendid, mis jäävad teadlikus tajumises alati tahaplaanile“. Ja nii oligi ka väljaspool selle konkreetse näituse galeriiseinu: ta püüdis jäädvustada seda, mis tavalisest tajuvaldkonnast väljapoole kipub jääma, kartmata mõistmatust ja segadusi, mis kunagi, nagu ta uskus, viivad paratamatult arenguni.

Aili Vahtrapuu lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1980. aastal cum laude skulptor-pedagoogi haridusega. Ta on loonud skulptorina kõrgelt hinnatud linnaskulptuure, nagu installatiivne arhitektoon „Kajakad“ Lasnamäe tervisekeskuse ees (arhitekt Mari Kurismaa), istuvad poisifiguurid Tõnismäe Hambapolikliiniku fassaadil (1998) ning 2005. aastal Eduard Tubina monumendi Tartusse „Vanemuise“ teatrihoone esisele alale (arhitekt Veronika Valk). Viimane kogus tähelepanu õnnestunud heli- ja valgusinstallatsiooniga ning autor pälvis „diskreetse ning täpse tunnetusega“ lahendatud monumendi eest 2006. aastal Kristjan Raua kunstipreemia. Ka 2006. aastal püstitatud Viljandi mälestusväärse linnapea August Maramaa kahefiguurilist (linnapea jalutab koeraga) skulptuuri ilmestab valgusinstallatsioon. Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi aulas 2010. aastal avatud Jaan Tõnissoni portreebüst on lahendatud interjööri sobiva klassikalise skulptuurina. Vahtrapuu vabaloomingust on jõudnud Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogusse mitu värvikat 1990. aastate popkunsti laines loodud skulptuuri, nagu ilmselt Jerome David Salingeri loomingust inspireeritud „Banaanikala“, „Baleriini portree“, „Südametunnistus“ jt.

Kirg graafikatehnikate võimaluste vastu kujunes Aili Vahtrapuu loomingus valdavaks just 1990. aastail. Ajal, mil mitmed graafikud valmistasid ise paberit, keetis Vahtrapuu paberit koos skulptuurides kasutatava puiduga. Tema pruunikad kortsutatud ja rebitud paberid meenutavad midagi habrast ja orgaanilist õhukeseks pargitud nahka või vana papüürust. Ta kasutas sügavtrüki tehnikat ning ka vee ja rooste jälgi paberil, mis moodustasid koos tundeküllaseid pindu. Artiklis „Temps d’arrêt – Aili Vahtrapuu“ on Liina Siib kirjeldanud ja analüüsinud kongeniaalse loojana Vahtrapuu ülimalt innovaatilist näitust Draakoni galeriis (näitus jäi nimeta) 1996. aasta talvel, kus kohtusid Vahtrapuu graafilised katsetused, maal ja skulptuur. Just tema graafilisi eksperimentaalseid teoseid on Eesti muuseumidesse jõudnud kõige arvukamalt.

Aili Vahtrapuu alustas näitusetegevust 1993. aastal märgilise väljapanekuga „10 skulptorit“ Tallinna Kunstihoones. Ta on osa võtnud paljudest suurtest ühisnäitustest nii kodu- kui välismaal ning korraldanud alates 1996. aastast isiknäitusi, esimese neist Roomas ja viimase 2020. aastal Vaskjala loomekeskuses. Tema panust siinse loome arengusse on hinnatud 2018. aastal stipendiumiga „Ela ja sära“.

Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!      

 

 

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujurite Ühendus

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kultuuriministeerium
Näita rohkem